Saksa spits
Saksa spits on tõug, mis on tuntud oma hiilgava karvkatte, teravate silmade ja kõrvade ning rõõmsameelse iseloomu poolest. Nende aktiivne ja elav olemus, kaasasündinud intelligentsus ning lojaalsus teevad neist suurepärase perelemmiku. Euroopa turul on saksa spitsi kutsika keskmine hind umbes 800-1200 eurot.
Saksa spitsi ajalugu
Saksa spits on üks vanimaid tõuge, mille juured ulatuvad tagasi kiviaega. Nad on osa “spitsi” perekonnast, mille liikmeid leidub kogu maailmas, alates Siberi Haskist kuni Jaapani Akita ja Shiba Inuni. Saksa spitsi areng sai alguse Saksamaalt, kus seda kasutati peamiselt lambakarjade valvamiseks.
Saksa spits tõuna tekkis umbes keskajal Saksamaal, kus seda kasutati peamiselt lambakarjade valvamiseks. Selleks ajaks oli see koer muutunud suureks, vastupidavaks ja targaks tõuks, mis oli võimeline hakkama saama nii kariloomade valvamise kui ka kiskjate tõrjumisega.
Esimese maailmasõja algusega hakkas tõu arvukus kiiresti vähenema. Alles 1975. aastal, kui Hollandist imporditi mõned keeshondid ja ristati suuremate pomeranlastega, algas tõu taaselustamine. Ja koos sellega kasvas ka selle populaarsus.
20. sajandil muutus saksa spits populaarseks kogu Euroopas, eriti Inglismaal, kus teda peeti “kuningakoeraks” tänu Kuninganna Victoria armastusele tõu vastu. 19. sajandi lõpus jõudsid saksa spitsid Ameerika Ühendriikidesse, kuid nende populaarsus hakkas seal kasvama alles 20. sajandi alguses.
Ameerika Kennelklubi tunnustas saksa spitsi ametlikult tõuna 20. sajandi keskel. Aastate jooksul on saksa spitsist aretatud mitmeid alatõugusid, sealhulgas väike (Kleinspitz), keskmine (Mittelspitz), suur (Grossspitz), pomeranian (Zwergspitz) ja huntspits (Wolfspitz).
Saksa spitsi välimus ja tõustandardid
Saksa spits on kompaktse kehaga ja omab laia, sügavat rinda. Suu on keskmise suurusega, tugevate lõualuude ja sirgete hammastega. Käpad on tugevad, lühikesed ja ümarad, tagades kiire liikumise. Saba on tüüpiliselt kõrgele tõstetud ja kannab uhkelt oma paksu karvkatet.
Nende koerte karvkate on tiheda aluskarvaga ja jäiga pealiskarvaga, mis annab neile nende iseloomuliku ümara ja koheva välimuse. Värvivariatsioonid hõlmavad valget, musta, pruuni, oranži ja halli, mõned neist ka kahevärvilised. Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, tavaliselt tumepruunid, mis annavad neile erksa ja uudishimuliku ilme.
Suurus, kaal ja eluiga
| RÜHM | KAAL | KÕRGUS |
|---|---|---|
| keeshond | 20 kg | 43-55 cm |
| suur spits | 15-20 kg | 42-50 cm |
| keskmine spits | 7-10 kg | 30-38 cm |
| väike spits | 4-5 kg | 23-29 cm |
| kääbusspits | 3 kg | 18-22 cm |
| ELUIGA | 12-15 aastat | |
Saksa spitsi suurus ja kaal varieeruvad tõu erinevate alatüüpide vahel, kuid üldiselt jäävad nad vahemikku 18–55 cm kõrguseks ja kaaluvad 3–12 kg. Saksa spitside eeldatav eluiga on umbes 12–15 aastat, mis on võrdlemisi pikk koerte maailmas.
Tervis ja haigused
Üldiselt on saksa spits tugeva tervisega ja neil on vähe pärilikke haigusi. Kõige sagedasemad terviseprobleemid hõlmavad silmahaigusi, nagu katarakt ja põlveprobleeme, nagu patella luksatsioon. Tõu esindajad võivad olla ka altid teatud nahahaigustele ja allergiatele.
Saksa spitsi iseloom
Saksa spits on alati tähelepanelik, elav ja oma omanikule äärmiselt lojaalne. Teda on lihtne koolitada ja ta naudib õppimist. Tema usaldamatus võõraste suhtes ja jahiinstinkti puudumine teevad temast ideaalse valvekoera koju.
Nende koerte iseloom on üldiselt elav ja mänguline . Nad on väga uudishimulikud, intelligentsed ja teatavad alati kõigist kahtlastest helidest või liikumistest. Korraliku väljaõppe ja hea sotsialiseerumise korral suhtleb saksa spits rõõmuga teiste inimeste ja koertega.
Saksa spits koos lastega
Saksa spits on väga sõbralik ja armastab mängida, mistõttu nad sobivad suurepäraselt lastega peredesse . Nad on tolerantne teiste loomade ja pereliikmete suhtes, kuid on tuntud oma lojaalsuse poolest ühele pereliikmele, keda nad sageli valivad oma peaomanikuks.
Saksa spitsi hooldamine
Saksa spitsi tiheda karvkatte hooldamine on oluline. Tuleks kammima vähemalt kolm korda nädalas, et eemaldada surnud karvad ja vältida matistumist. Vannitamine peaks toimuma umbes kord kuus või vastavalt vajadusele. Küüned tuleks lõigata regulaarselt ja hammaste tervise tagamiseks tuleks neid puhastada vähemalt kord nädalas.
Jalutuskäike on vaja teha vähemalt kaks korda päevas, et tagada nende vajadus liikumise järele. Saksa spitsidel on kõrge energia tase, mistõttu vajavad nad palju liikumist ja mänguaega.
Toitumine
Saksa spitsil peaks olema tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab piisavalt valke, rasvu ja süsivesikuid. Täiskasvanud saksa spitsi soovitatav toidukogus on umbes 1-1,5 tassi kuivtoitu päevas, jaotatuna kaheks või kolmeks söögikorraks. Lisaks võib neile anda looduslikku toitu, nagu liha, puuviljad ja köögiviljad, aga seda mõõdukalt ja alati konsulteerides veterinaararstiga.
Saksa spitsi kutsikad
Saksa spitsi kutsikad saavad suguküpseks umbes 6-9 kuu vanuselt, kuid soovitav on esimene pesakond planeerida mitte varem kui 18-24 kuuselt. Tavaliselt on pesakonnas 3-5 kutsikat.
Kutsikate treenimist ja sotsialiseerimist tuleks alustada varajases eas, ideaalis alates seitsmendast nädalast. See aitab kujundada nende iseloomu ja õpetada neid käituma erinevates olukordades. Saksa spitsid on intelligentne ja õpivad kiiresti, kuid nende treenimine võib olla väljakutse, kuna neil on iseseisev mõtlemine ja nad võivad olla kangekaelsed. Kuid kannatlikkuse, järjepidevuse ja positiivse tugevdusega saab saksa spitsist kujundada suurepärase kaaslase.