Shiba

Shiba on Jaapani koeratõug, mis on tuntud oma teravmeelsuse, energilisuse ja truuduse poolest. Ta kuulub spitside ja primitiivsete tõugude rühma. Need keskmise suurusega tugevad ja hästi proportsiooneeritud musklilised koerad, kellel on julge ja enesekindel isiksus ning sujuv kõnnak, kohanevad hästi nii linna- kui ka maal eluga. Shiba kutsika keskmine hind Euroopa turul on umbes 1200-1500 eurot.

Shiba ajalugu

Shiba on üks kuuest originaalsest ja iidsest Jaapani koeratõust, mille juured ulatuvad tagasi kolmandasse sajandisse eKr. Nimetus “Shiba” tõlgitakse jaapani keelest kui “väike koer põõsastunud metsast“, mis viitab nii koera väiksemale suurusele kui ka metsastunud piirkondadele, kus neid algselt kasutati väikeste loomade ja lindude jahipidamiseks.

Shiba Inu tõug arenes põhiliselt kolmes Jaapani piirkonnas: Shinshu, Mino ja Sanin. Iga piirkond arendas välja oma unikaalse Shiba tüübi, mis erines suuruse, karva struktuuri ja värvuse poolest. Neist Shinshu Shiba koertel oli kõige lühem karv ja neid tunti ka kui kõige jonnakamaid.

Tõu standard kinnitati esmakordselt 1934. aastal. Kaks aastat hiljem kuulutati Shiba Inu rahvuslikuks aardeks, mis mängis olulist rolli selle edasises arengus. Samal aastal tunnustati neid koos jaapani akita, kai ja hiljem kadunud koshi-no’ga tõuks.

Teise maailmasõja ajal vähenes Shiba koerte arv oluliselt, peamiselt tänu toidupuudusele ja sõjajärgsele epideemiale. 1946. aastal loeti see koeratõug isegi väljasuremise äärel olevaks tõuks. Kuid tänu hoolikale taastamistööle suutsid entusiastid säilitada tõu puhtuse, peamiselt põhinedes Shinshu Shiba tüübile, mis on kõige sarnasem tänapäeva Shiba Inu’le.

Ameerika Kennelklubi tunnustas Shiba Inu’d ametlikult 1992. aastal ning see on tänaseks saanud üheks populaarseimaks koeratõuks nii Jaapanis kui ka mujal maailmas. Vaatamata oma suurele populaarsusele säilitab Shiba oma iidse jahiinstinkti ja iseloomujooned, tehes temast ainulaadse kaaslase igas kodus.

Shiba välimus ja tõustandardid

Shiba koeral on kompaktne ja lihaseline keha, lai rindkere, tugevad käpad ja järsult keeratud saba. Sellel tõul on spetsiifiline näoilme, mis on tuntud kui “shiba naeratus“, ja selle koon on nagu rebase oma.

Nende karv on lühike ja sirge, aluskarv on pehme ja tihe. Tüüpilised värvitoonid on punane, must-tan ja kreem. Silmad on väikesed, mandlikujulised ja pruuni värvi.

Kaal, suurus ja eluiga

Tervis ja haigused

Shibade kõige levinumaks haiguseks on allergia. See väljendub nahaärrituse ja sügelusena. Aretuskarja ei ole võimalik testida, kuid aktiivse allergiaga koeri ei tohiks aretada. Allergia avaldub tavaliselt alles 6 kuu vanuselt. Vastutustundlikud kasvatajad kontrollivad oma loomi selliste haiguste suhtes nagu puusadüsplaasia, silmahaigused ja patella nihestus.

Shiba iseloom

Shiba koerad on tuntud oma iseseisvuse ja arukuse poolest. Nad on oma omanikele lojaalsed ja määratlevad selgelt oma territooriumi, mistõttu on nad suurepärased valvekoerad. Shiba võib olla võõraste suhtes ettevaatlik, kuid on  oma pere suhtes väga sõbralik ja armastav .

Nad on väga targad ja hästi treenitavad. Siiski võib nende iseseisvus ja kangekaelsus muuta treenimise keeruliseks, kuid mitte võimatuks.

Shiba lastega

Shiba Inu on  hea perekoer, kui teda kasvatatakse, treenitakse ja sotsialiseeritakse noorelt korralikult . Ta saab hästi läbi lastega, kes kohtlevad teda lahkelt ja lugupidavalt. Lapsi tuleks siiski õpetada, et nad ei tohi kunagi läheneda koerale, kui see sööb või magab, ega püüda temalt toitu ära võtta. Ühtegi koera, ükskõik kui sõbralik ta ka poleks, ei tohiks jätta lapse juurde järelevalveta.

Shiba hooldamine

Shibad vahetavad karva kaks korda aastas, kuid karvavahetuse periood võib olla pikk. Neid koeri kammitakse tavaliselt vastavalt vajadusele, kuid tugeva karvavahetuse ajal aitab karvadest vabaneda harjamine. Lahtised karvad võib eemaldada fööniga, kontrollides samal ajal kirpude olemasolu.

Enamik shibasid on üsna energilised ja naudivad jalutuskäike. Piisab, kui neid jalutatakse kaks korda päevas, pakkudes mõõdukat koormust. Selle tõu koerad ei ole altid destruktiivsele käitumisele, kui nad täiskasvanuks saades üksi jäetakse, kuid mõnedel võib esineda lahusolekuhirmu ja  nad peaksid veetma mõnda aega puuris, isegi kui omanikud on kodus ja öösel . Puuris hoidmine tagab, et maja jääb puutumatuks.

Positiivne on see, et peaaegu sünnist saadik alluvad shibad kehtestetud kodukorrale. Juba 4 nädala vanuselt püüab kutsikas oma magamiskohast võimalikult kaugele minna, et käia tualetis. 5 nädala vanuselt talub kutsikas kogu öö ja ootab, et teda õue viidaks. Põie kontrolli all hoidmine võtab veidi kauem aega ja sõltub suures osas otsesest juurdepääsust õue ja omaniku hoolsusest.

Toitmine

Shiba koertele on soovitatav anda kvaliteetset kuivtoitu, mis vastab nende vanuse, kaalu ja aktiivsuse tasemele. Koerale võib anda ka värskeid puu- ja köögivilju, liha ja kala.

Shiba kutsikad

Shiba koerad saavad suguküpseks umbes kuue kuu vanuselt. Tavaliselt on pesakonnas 2-3 kutsikat. Shiba kutsikate sotsialiseerimine ja koolitamine peaks algama võimalikult varakult, et tagada nende hea käitumine ja õnnelik elu.