Vene toiterjer

Vene toiterjer ehk Vene kääbuskoer on väikest kasvu koeratõug, mis pärineb Venemaalt. Tõug on tuntud oma elegantsi ja kohanduvuse poolest, sobides hästi nii linnakeskkonda kui ka aktiivse eluviisiga peredesse. Vene toiterjeri saab iseloomustada kui energilist, uudishimulikku ja sõbralikku kaaslast. Selle tõu koerad on Eestis väga populaarsed ja nende kutsikate hind võib ulatuda kuni 1500 euroni.

Vene toiterjeri ajalugu

Vene toiterjeri ajalugu on suhteliselt lühike, kuid huvitav, peegeldades nii Venemaa koerakasvatuse traditsioone kui ka ühiskondlikke muutusi. See väike koeratõug tekkis 20. sajandi teisel poolel, ajal, mil Venemaal suurenes huvi väikeste koerte vastu. Aretajad soovisid luua kääbuskoera, mis ei tekitaks liiga palju probleeme inimestele, kes elasid tol ajal üsna kitsastes eluruumides.

Algselt aretati Vene toiterjer 1950. ja 1960. aastatel Venemaal, eesmärgiga luua elegantne, väike ja kohanduv kaaslane. Kasvatajate inspiratsiooniks olid sellised väiksed terjeritõud nagu Jorkširi terjer ja Inglise toiterjer, millest mõlema geenid on ka vene toiterjeris. Selle tulemusel kujunes välja tõug, mis oli küll väike, kuid samas visa ja elujõuline.

Vene toiterjeri populaarsus kasvas järk-järgult pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1990. aastatel, mil tõug levis ka väljaspool Venemaad. Hoolimata tõu suhtelisest noorusest ja piiratud levikust, on Vene toiterjerid tänaseks leidnud oma koha paljude koeraarmastajate südames üle maailma.

Tõu ametlik tunnustamine ja tõustandardi kehtestamine Venemaal aitas kaasa nende levikule ja standardiseerimisele. Ameerika Kennelklubi, millele aretajad tavaliselt keskenduvad, tunnustas tõugu 2008. aastal. Tänapäeval tõug on populaarne paljudes riikides, sealhulgas Euroopas.

Välimuse kirjeldus

Vene toirierid on kahte tüüpi: lühikarvalised ja pikakarvalised. Esimestel on lühike, tiheda, läikiv karvkate, ilma aluskarva või kiilaspäisuseta. Viimaste puhul on keha kaetud mõõdukalt pika 3-5 cm pikkuse sirge või kergelt lainelise, tihedalt istuva karvaga, mis ei varja keha loomulikke kontuure.

Silmade värvus varieerub tavaliselt tumedates toonides, andes tõule erilise ja sügava pilgu. Saba on tavaliselt kõrgele kinnitatud, luues graatsilise välimuse. Tõule on omane ka nende väike ja peenelt vormitud pea koos lühikeste kõrvadega.

Suurus, kaal ja eluiga

Vene toiterjer on väike koer, tavaliselt kaaludes vaid 1.5 kuni 3 kg. Nende suurus on kompaktne, mis muudab nad ideaalseks kaaslaseks ka väiksemas eluruumis. Eluiga on tavaliselt 12 kuni 15 aastat, mis on väikeste tõugude puhul tavaline.

Vene toiterjeri tervis ja haigused

Nagu paljudel väikestel koeratõugudel, võivad ka Vene toiterjeritel esineda teatud terviseprobleemid. Levinumad tervisemured hõlmavad hambaprobleeme ja luustiku haigusi, nagu patella luksatsioon. Regulaarne veterinaarkontroll ja tervisetestid aitavad ennetada ja varakult avastada võimalikke probleeme.

Enamikul selle tõu kutsikatest võib olla probleeme hammaste vahetumisega. Sageli tuleb neil üheksa kuu vanuselt ülejäänud piimahambad kirurgiliselt eemaldada. Parodontiit – hambakivi moodustumine – võib alata üheaastaseks saades.

Iseloom

Vene toiterjerid on tuntud oma energilise ja mängulise iseloomu poolest. Nad on  kiired õppijad ja nautivad vaimset stimulatsiooni , mistõttu sobivad hästi osavus- ja kuulekuskoolituseks. Neil koertel on suurepärane huumorimeel ja nad ajavad oma omanikud sageli naerma. Samas võivad nad olla ka iseseisvad ja kangekaelsed, mis nõuab järjepidevat ja kindlameelset kasvatust.

Vene toiterjerid laste ja teiste loomadega

Need koerad sobivad hästi peredesse, kus on lapsed, kuna on sõbralikud ja mänguhimulised. Samuti suudavad nad hästi läbi saada teiste lemmikloomadega, eriti kui on nendega koos üles kasvanud. Siiski on oluline varajane sotsialiseerimine ja õige käitumise õpetamine.

Hooldamine

Vene toiterjer vajab regulaarset karvahooldust, et vältida karvade sassiminekut. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu ka küünehooldusele ja hammaste puhastamisele. Jalutuskäigud peaksid olema lühikesed, kuid energilised, et tagada nende füüsiline ja vaimne heaolu.

Arvestades koera väikest suurust, tuleks tema turvalisusele pöörata erilist tähelepanu. Kuna teda võivad tänaval rünnata suuremad koerad, ei tohiks vene toiterjerit jätta järelevalveta. Jalutage oma lemmikloomaga ainult selleks ettenähtud kohtades.

Toitumine

Nende koerte toitumine peaks oleigi tasakaalustatud ja kohandatud väikeste tõugude vajadustele. Tähtis on vältida ületoitmist, kuna väikestel koertel on kalduvus kaalutõusule. Konsulteerimine veterinaariga aitab määrata õige toitumiskava.

Kutsikad

Vene toiterjeri emased jõuavad suguküpsuseni umbes kuue kuni üheksa kuu vanuselt. Pesakonnas on tavaliselt 2 kuni 4 kutsikat. Kutsikate areng ja sotsialiseerimine algavad varakult, olles olulised tõu iseloomu ja käitumismustrite kujunemisel.