Siledakarvaline foksterjer
Siledakarvaline foksterjer on energiline ja intelligentne koeratõug, mis on tuntud oma terava meelega ja valvsa iseloomuga. See koer on ajalooliselt välja töötatud Inglismaal, kus teda kasutati väikeste loomade, eelkõige rebaste, jahtimiseks. Tänapäeval on siledakarvaline foksterjer hinnatud kaaslane nii aktiivsetele peredele kui ka koerte spordivõistlustel. Siledakarvaline foksterjer kutsika keskmine hind Euroopa turul on 1000-1500 eurot.
Tõu ajalugu
Siledakarvalise foksterjeri eelkäijaid mainiti esimest korda juba 55. aastal eKr, kui Rooma vallutajad leidsid Briti saartelt väikseid jahikoeri, kes olid osavad saagi urgudest välja ajamises. Kaasaegsete siledakarvaliste foksterjerite esivanemaid on illustreeritud 18. sajandi jahiraamatutes, kus neid kujutati väikeste, kiirete ja osavate koertena. Üks kuulsamaid tõu esindajaid on koer nimega Pits, keda näidati 1790. aastal maalikunstnik Sawrey Gilpini teosel.
Uuringud näitavad, et siledakarvaline foksterjer ja karmikarvaline foksterjer on geneetiliselt eraldi tõud. Siledakarvaline foksterjer pärineb otse vanast musta-tan terrierist, kellele lisati beagli, buldogi ja hurtade verd, et parandada tõu kiirust ja osavust. Samal ajal loodi karmikarvaline foksterjer hiljem, ristates Welshi terjereid ja teisi karmikarvalisi tõuge, eesmärgiga saavutada unikaalne karvkate ja hele värvus.
Rahvusvaheline tõutunnustus algas 19. sajandi teisel poolel, kui siledakarvaline foksterjer levis Suurbritanniast üle maailma. Inglismaal tunnustas Kennelklubi tõugu ametlikult 1875. aastal, ja juba 1885. aastal registreeris selle Ameerika Kennelliit (AKC). Austraalias loodi esimene tõuklubi 1878. aastal ning see aitas tõu populaarsusele kaasa ka Uus-Meremaal ja mujal maailmas.
Kuigi siledakarvaline ja karmikarvaline foksterjer peeti pikalt üheks tõuks, lõpetati nende ristamine 20. sajandi alguses. Siledakarvaline foksterjer saavutas lõpliku iseseisva tõustaatuse 1993. aastal, kui Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) liigitus selle terjerite sektsiooni. Tänapäeval on see tõug hinnatud nii perekoerana kui ka aktiivsetes jahitegevustes.
Välimuse kirjeldus ja tõustandardid
Siledakarvalise foksterjeri välimus on kompaktne ja sportlik, olles ideaalne väikeloomade jahtimiseks. Tema karvkate on lühike, sile ja tihe, pakkudes kaitset erinevate ilmastikuolude eest. Silmad on tavaliselt tumedad ja mandlikujulised, andes koerale erksa ja tähelepaneliku ilme. Saba on tavaliselt kõrgel ja sirge, peegeldades koera valvsat iseloomu ja energilist olemust.
Suurus, kaal ja eluiga
| SUGU | KAAL | KÕRGUS |
|---|---|---|
| EMANE | 6-8 kg | 34-38 cm |
| ISANE | 7-9 kg | 36-41 cm |
| ELUIGA | 12-15 aastat | |
Tervis ja haigused
Siledakarvaline foksterjer on üldiselt terve koeratõug, kuid nagu kõik tõud, võib ka neil esineda pärilikke terviseprobleeme. Kõige levinumateks haigusteks on puusa düsplaasia, patellaluksatsioon ja silmaprobleemid, nagu katarakt ja võrkkesta progresseeruv atroofia. Enne tõuaretusse võtmist on oluline läbida vajalikud tervisekontrollid, sealhulgas puusa- ja silmauuringud, et vältida pärilike haiguste levikut.
Iseloom
Siledakarvalised foksterjerid on iseloomult väga aktiivsed, julged ja iseseisvad koerad. Neil on tugev jahiinstinkt, mis võib väljenduda ka valvsa ja ettevaatliku käitumisena kodus . Kuigi nad on lojaalsed ja kiindunud oma peresse, võivad nad olla teiste loomade suhtes territoriaalsed ja kangekaelsed. Positiivne on see, et nad on intelligentsed ja õpivad kiiresti, kuid vajavad kindlat ja järjekindlat koolitust.
Käitumine laste ja teiste loomadega
Siledakarvaline foksterjer võib olla lastega suurepärane kaaslane, kuid nende energiline ja iseseisev loomus võib nõuda lastega suhtlemisel järelevalvet. Need koerad ei pruugi hästi sobida koos elamiseks väiksemate loomadega, nagu närilised või kassid, sest nende jahivõime on tugev ja nad võivad näha väikeloomi saagina. Varajane sotsialiseerimine ja treening aitavad aga seda probleemi vähendada.
Hooldamine
Siledakarvalise foksterjeri hooldus on üsna lihtne, kuna nende karvkate ei vaja palju tähelepanu. Regulaarne harjamine, vähemalt kord nädalas, aitab hoida karvkatet puhtana ja tervena. Neil tuleb kontrollida ka kõrvu ja küüsi, et vältida terviseprobleeme. Igapäevased jalutuskäigud ja aktiivsed mängud on olulised, et hoida koer füüsiliselt ja vaimselt stimuleeritud.
Toitumine
Siledakarvaline foksterjer vajab tasakaalustatud ja kõrge kvaliteediga toitu, mis vastab tema vanusele, kaalule ja aktiivsusele. Tavaliselt sobib neile kõrge valgusisaldusega kuivtoit, kuid seda võib täiendada värske toidu või märgtoiduga. Toitumise jälgimine on oluline, et vältida ülekaalulisust, mis võib tekitada täiendavaid terviseprobleeme.
Kutsikad
Siledakarvalised foksterjerid saavad suguküpseks tavaliselt 6-9 kuu vanuselt. Ühes pesakonnas sünnib keskmiselt 4-6 kutsikat. Kutsikate eest hoolitsemine nõuab palju tähelepanu ja aega, kuna need koerad on varajases eas väga aktiivsed ja uudishimulikud.