
Norra lunnikoer
Norra lunnikoer (Norra keeles – Norsk Lundehund)on keskmist kasvu, aktiivne ja intelligentne koeratõug, mis sobib hästi nii perekoeraks kui ka aktiivseks kaaslaseks looduses. Selle tõu esindajad on tuntud oma sõbraliku iseloomu ja ainulaadse välimuse poolest, mida iseloomustab lühike, tihe karv ja elav pilk. Norra lunnikoera kutsika keskmine hind Euroopa turul on 800–1200 eurot.
Tõu ajalugu
Norra lunnikoer on tõeline ajalooline pärl, mille juured ulatuvad kaugele minevikku. Arvatakse, et selle tõu esivanemad ilmusid juba jääajal Lofootide saartele, sealhulgas Røstile ja Værøyle. Koerte ainulaadsed anatoomilised omadused viitavad võimalusele, et nad on pärit Canis ferus’e nimelisest väljasurnud koeraliigist, mis teeb nad täiesti eriliseks teiste tõugude seas.
Sajandite jooksul olid Norra lunnikoerad hindamatud abilised Põhjamaade elanikele. Nad olid spetsialiseerunud atlandi lunnide ehk tormilindude püügile, kelle pesad asusid kivistes pragudes või sügavates urgudes. Lunnid olid kohalikele oluline toidu ja sulgede allikas, kuid inimese jaoks oli nende püük keeruline.
Lunnikoerad pääsesid ligipääsmatutesse kohtadesse ja tõid linnud ning isegi nende munad ettevaatlikult oma peremehele. Parimad koerad suutsid ühe ööga, kui linnud magasid, püüda 70–80 lunni. Sellised koerad olid kohalike seas väga hinnatud ja nende nimi – lunnikoer – pärineb norra keelest: lunde tähendab lunni ja hund koera.
Tõu kadumine ja taassünd
19. sajandi keskpaigast alates asendati lunnide püüdmine koertega võrkudega, mis muutis nende traditsiooniliste püügiabiliste rolli mittevajalikuks. Samal ajal hakkas Põhja-Norra elanikkond vähenema, mis põhjustas tõu peaaegu täieliku kadumise. Siiski säilis lunnikoerte traditsioon Røsti ja Værøy saartel, kus kohalikud inimesed jätkasid lunnide püüki selle ainulaadse tõu abil.
20. sajandi alguseks oli Norra lunnikoeri jäänud vaid väike arv, kuid tänu entusiastide pingutustele õnnestus tõug päästa. Nendel saartel säilinud puhtatõulised lunnikoerad said taastatud tõu aluseks. Norra koerakasvatajate klubi kinnitas tõustandardi ametlikult 1943. aastal, ning 1961. aastal tunnustas lunnikoera rahvusvaheline kinoloogiaföderatsioon (FCI).
Välimuse kirjeldus ja tõustandardid
Norra lunnikoer on keskmise suurusega koer, millel on tugev ja kompaktne kehaehitus. Nende pea on proportsionaalne kehaga, kõrvad on keskmise suurusega ja kõrgele asetatud. Silmade värvus varieerub helepruunist tumedani ning neil on alati elav ja tähelepanelik pilk.
Karvkate on lühike, tihe ja veekindel, mis võimaldab koertel kohaneda erinevate ilmastikuoludega. Karva värvus on tavaliselt pruun, must või valge koos laikudega. Saba on kõrge asetusega ning kergelt kaardus, andes koerale elegantse ja tasakaaluka välimuse.
Suurus, kaal ja eluiga
SUGU | KAAL | KÕRGUS |
---|---|---|
EMANE | 6–7 kg | 32–35 cm |
ISANE | 7–8 kg | 35–38 cm |
ELUIGA | 12–15 aastat |
Tervis ja haigused
Norra lunnikoerad on üldiselt hea tervisega, kuid nagu paljudel tõukoertel, võivad neil esineda teatud pärilikud haigused. Kõige sagedamini diagnoositakse puusaliigese düsplaasiat ja silmahaigusi, nagu katarakt. Selle tõu koerte puhul on soovitatav regulaarselt kontrollida liigeseid ja nägemist, et avastada võimalikke probleeme varakult.
Samuti peaksid koeraomanikud veenduma, et nende lemmikloomad läbivad geneetilised testid enne aretamist, et vähendada pärilike haiguste levikut. Vaktsineerimine ja parasiiditõrje on samuti olulised koera hea tervise säilitamiseks.
Iseloom
Norra lunnikoer on sõbralik, uudishimulik ja energiline. Selle tõu koerad armastavad tähelepanu ja sobivad hästi aktiivsete inimestega , kes soovivad ustavat kaaslast. Nad on mängulised ja intelligentsed, mistõttu sobivad hästi erinevate trikkide ja ülesannete õppimiseks.
Negatiivsete omadustena võib välja tuua nende tugeva jahinstinkti, mis võib põhjustada soovimatut jooksmist või jahtimist. Samuti võivad Norra lunnikoerad olla üsna isepäised, kuid hea treening ja sotsialiseerumine aitavad seda omadust kontrollida.
Käitumine laste ja teiste loomadega
Norra lunnikoer on suurepärane perekoer, kes armastab lapsi ja mängib nendega rõõmuga . Nad on kannatlikud ja õrnad, mistõttu sobivad hästi ka väikeste lastega peredesse. Selle tõu esindajad saavad tavaliselt hästi läbi ka teiste koerte ja kassidega, kui neid varakult sotsialiseeritakse.
Võõraste loomadega kohtudes võivad Norra lunnikoerad siiski olla ettevaatlikud, eriti kui nende territoorium on ohustatud. Omanikel on soovitatav jälgida koerte käitumist ja tagada nende ohutus erinevates olukordades.
Hooldamine
Norra lunnikoera karvkatte hooldus on suhteliselt lihtne, kuna nende lühike karv ei vaja sagedast harjamist. Harjata tuleks üks kord nädalas, et eemaldada surnud karvad ja säilitada karva läige. Küüned tuleks lõigata kord kuus ja kõrvad puhastada regulaarselt, et vältida infektsioone.
Igapäevane liikumine on selle tõu jaoks väga oluline. Norra lunnikoerad vajavad vähemalt tund aega jalutamist või aktiivset mänguaega, et säilitada hea füüsiline ja vaimne tervis.
Toitumine
Norra lunnikoer vajab tasakaalustatud toitu, mis vastab tema aktiivsustasemele ja vanusele. Kõige parem on pakkuda kvaliteetset kuivtoitu, mida saab täiendada värskete liha- ja köögiviljalisanditega. Vältida tuleks ületoitmist, sest Norra lunnikoertel on kalduvus kaalutõusule.
Koera toitumiskava peaks sisaldama piisavalt valke ja rasvu, et toetada tema lihaste ja karvkatte tervist. Samuti on oluline tagada, et koer saaks piisavalt vett, eriti aktiivse päeva jooksul.
Kutsikad
Norra lunnikoer saab suguküpseks umbes ühe aasta vanuselt, kuid aretamiseks sobivad koerad peaksid olema vähemalt kaks aastat vanad. Pesakonnas sünnib tavaliselt 4–6 kutsikat, kuid see võib varieeruda sõltuvalt emase koera suurusest ja tervisest.
Kutsikate kasvatamine nõuab aega ja pühendumist, et tagada nende tervislik areng. Omanikel on soovitatav konsulteerida veterinaariga, et koostada kutsikatele sobiv toitumis- ja vaktsineerimiskava.