Euraaslane

Euraaslane (Eurasier) on tasakaalukas ja sõbralik koeratõug, keda hinnatakse tema rahuliku temperamendi ja lojaalsuse tõttu. Tõug on suurepärane perekoer, kes kohandub hästi erinevate elutingimustega. Euraaslase kutsika keskmine hind Euroopa turul on 1500–2000 eurot.

Tõu ajalugu

Euraaslase tõu ajalugu ulatub 20. sajandi keskpaika, kui Saksa koeraentusiast Julius Wipfel alustas uue koeratõu aretust. Wipfel soovis luua koera, kes ühendaks hundikoerale omase sotsiaalse käitumise ja perekoera sõbralikkuse. Tõu aluseks võeti kaks koeratõugu: tšau-tšau ja keeshond, mille ristamise tulemusel sündisid esimesed “hunt- tšau” kutsikad.

Inspiratsiooni tõu loomisel sai Wipfel Austria teadlase ja Nobeli preemia laureaadi Konrad Lorenzilt, kes kirjeldas oma teostes kahte tüüpi koeri: esimesed olid truud ja ettevaatlikud, teised aga sõbralikud ja kergesti treenitavad. Wipfel soovis tõugu, mis ühendaks mõlema tüübi parimad omadused. 1970ndatel lisati aretusprogrammi samojeedi, et parandada tõu sõbralikkust ja sotsiaalseid omadusi.

1972. aastal sai uus tõug nimeks “Euraaslane”, et rõhutada selle Euroopa ja Aasia päritolu. Aasta hiljem, 1973, tunnustas Saksamaa Kennelliit ning Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) tõugu ametlikult. Euraaslase standardit on hiljem täiendatud, viimane muudatus tehti 1994. aastal.

Just fakt!
Tõug on eriti populaarne Saksamaal, kuid selle tuntus kasvab ka teistes Euroopa riikides. Tänu oma rahulikule iseloomule ja ilusale välimusele on euraaslane hinnatud perekoer, kellel on suurepärane kohanemisvõime erinevates elukeskkondades.

Välimus ja tõustandardid

Euraaslane on keskmise suurusega ja harmoonilise kehaga koer. Tal on paks ja tihe topeltkarv, mis kaitseb hästi erinevate ilmastikutingimuste eest. Silmade värvus on pruun, karvkatte toonid ulatuvad liivakarva, punakaspruuni ja mustani.

Koera saba on kõrgele asetunud ja tavaliselt keerdub see üle selja. Kõrvad on kolmnurksed ja püstised, andes tõule ärksa ilme. Euraaslane jätab mulje tugevast, kuid mitte raskest ehitusest.

Suurus, kaal ja eluiga

Sugu Kaal Pikkus
Emane 18–26 kg 48–56 cm
Isane 23–32 kg 52–60 cm
Eluiga 11–13 aastat

Tervis ja levinumad haigused

Euraaslased on aretatud vastupidavaks ja tugevaks koeratõuks, kellel on üldiselt hea tervis. Tõul võivad siiski esineda mõned terviseprobleemid, nagu puusaliigese düsplaasia ja patella luksatsioon, mis mõjutavad liigeste tööd. Samuti võivad esineda silmade häired, näiteks distihhiaas, kilpnäärmehaigused ja eksokriinne pankrease puudulikkus (EPI). Lisaks on oluline olla teadlik maokeeru riskist, mis on suuremate tõugude puhul ohtlik ja nõuab kiiret veterinaarabi.

Iseloom ja käitumine

Euraaslased on rahulikud ja lojaalsed kaaslased. Nad on intelligentsed ja  hästi koolitatavad, kuigi võivad olla iseseisvad . Tõug sobib inimestele, kes otsivad rahulikku, kuid aktiivset perekoera.

Tõu esindajad on sõbralikud nii täiskasvanute kui lastega. Nad on loomult tähelepanelikud, kuid mitte agressiivsed. Mõnikord võivad nad olla võõraste suhtes reserveeritud, kuid harjuvad kiiresti uute inimestega.

euraslse koera eriomadused

Laste ja teiste loomadega käitumine

Euraaslased on suurepärased kaaslased lastele. Nad on  kannatlikud ja õrnad, sobides hästi peredesse, kus on väikseid lapsi . Nende rahulik iseloom aitab vältida konflikte.

Teiste loomadega saavad Euraaslased hästi läbi, eriti kui nad on nendega varakult kokku puutunud. Nad ei ole tavaliselt territoriaalsed ega domineerivad, mis teeb nad sobivaks ka mitme looma majapidamisse.

Hooldamine

Euraaslase karvkate vajab regulaarset hooldust. Soovitatav on harjata karva vähemalt kaks korda nädalas, et eemaldada lahtised karvad ja vältida pusasid. Sulgimisperioodil võib harjamise sagedust suurendada.

Koeral on vaja ka regulaarset küünte lõikamist ja hammaste puhastamist. Igapäevased jalutuskäigud peaksid kestma vähemalt 1–1,5 tundi, et hoida koer heas füüsilises ja vaimses vormis.

Toitumine

Euraaslase toitumine peaks olema tasakaalustatud ja kvaliteetne. Sobivad nii kuivtoit kui ka isetehtud toidud, mis sisaldavad vajalikke valke, süsivesikuid ja rasvu. Koera kaalu tuleb regulaarselt jälgida, et vältida ülekaalu.

Täiskasvanud koerale sobib toitmine kaks korda päevas. Kutsikate puhul tuleks päevast toidukogust jagada mitmeks väiksemaks portsjoniks. Puhas joogivesi peab olema alati saadaval.

Kutsikad

Euraaslase kutsikad saavad suguküpseks umbes 9–12 kuu vanuselt. Ühes pesakonnas sünnib tavaliselt 4–8 kutsikat. Kutsikate sotsialiseerimine ja kasvatamine algab juba varases eas, et tagada hea käitumine tulevikus.

Vaata lisaks