Eesti hagijas

Eesti hagijas on aretatud kombineerides kohalikke jahikoeri ja mitmeid teisi Euroopa hagija tõuge. See tõug on hinnatud oma suurepärase jahioskuse ja meeldiva iseloomu poolest, sobides nii aktiivseks jahipartneriks kui ka perelemmikuks. Tuntud oma vilka ja tasakaalustatud olemuse poolest, on eesti hagijas suurepärane kaaslane nii maal kui linnas. Eesti hagija kutsikaid müüakse keskmiselt 500 euroga, kuid sageli saab koera hinda meie riigis aretajaga läbi rääkida.

Eesti hagija jalugu

Eesti hagijas on koeratõug, mille juured ulatuvad sügavale Eesti jahitraditsioonidesse. Tõu kujunemine algas 20. sajandi alguses, kui Eestis tekkis vajadus spetsiifilise jahikoera järele, mis oleks kohandunud kohalikele jahitingimustele ja kliimale. Eesti hagijas loodi peamiselt jahieesmärkidel, eriti väikeulukite, nagu jänesed, jahtimiseks.

Tõu aretuses mängisid olulist rolli erinevad Euroopa hagijate tõud. Oluline osa tõu kujunemisel oli Soome ja Poola hagijatel, millest saadi eesti hagijale vajalikud jahiomadused, näiteks suurepärane haistmismeel ja vastupidavus. Nende tõugude segu pakkus ideaalset tasakaalu jahioskuste ja sotsiaalsete omaduste vahel, luues koera, kes sobiks hästi nii metsas jahipidamiseks kui ka pere lemmikloomaks.

Ametlikult kujunes eesti hagija tõug välja 20. sajandi keskpaigas. 1954. aastal koostati ja kinnitati esimene tõustandard, millega pandi paika tõu peamised omadused ja välimus. See oli oluline samm tõu arengus ja tunnustamises, aidates kaasa tõu ühtlustumisele ja säilimisele.

Hoolimata sellest, et eesti hagija sai ametlikult tunnustatud Eestis, ei ole Ameerika Kennelliit veel seda tõugu ametlikult tunnustanud. Kuid FCI tunnustas tõugu 2019. aasta septembris. See asjaolu ei muuta siiski tõu populaarsust ja austust kodumaal. Eesti hagija jätkab oma rolli nii traditsioonilise jahikoerana kui ka armastatud perekaaslasena.

Välimuse kirjeldus

Välimuselt on Eesti hagijas väga sarnane beagle’ile. Ta on keskmise suuruse ja proportsionaalse kehaehitusega. Tõu esindajatel on lühike, tihe ja ilmastikukindel karvkate, mis kaitseb neid karmides kliimatingimustes. Enamasti on nende karv punakaspruuni värvusega, tihtipeale mustade märkidega. Silmad on keskmise suurusega ja pruunid. Nende saba on üldjuhul kõrge asetusega, kuid mitte selja kohal kaardus.

Suurus, kaal ja eluiga

Selle tõu koerad on keskmise suurusega, isased jäävad tavaliselt vahemikku 42-52 cm turjakõrguseni, emased veidi väiksemad. Kaal jääb enamasti 15-20 kg piiresse. Eesti hagijate eluiga on üldiselt 12-15 aastat, mis on tüüpiline paljudele keskmise suurusega koeratõugudele.

Haigused ja tervis

Eesti hagijate puhul on üldiselt tegemist tervete ja vastupidavate koertega. Siiski tuleb tähelepanu pöörata teatud terviseprobleemidele, nagu kõrvainfektsioonid ja liigeseprobleemid, eriti vanematel koertel. On soovitatav läbi viia regulaarseid veterinaarkontrolle ja jälgida tõuomaseid haigustende.

Iseloom

Eesti hagijad on tuntud oma sõbraliku ja tasakaalustatud iseloomu poolest. Nad on  energilised ja mänguhimulised, sobides hästi aktiivse elustiiliga inimestele . Samas on nad ka lojaalsed ja armastavad pereliikmed, kellele meeldib veeta aega oma inimestega. Võivad olla ettevaatlikud võõraste suhtes, kuid ei ole agressiivsed.

Eesti hagijas lastega ja teiste loomadega

Tõu esindajad saavad üldiselt hästi läbi nii laste kui teiste loomadega, eriti kui neid on varakult sotsialiseeritud. Tähtis on õpetada lapsi koertega õigesti käituma ja jälgida nende suhtlust, et tagada kõigi osapoolte turvalisus ja heaolu. Siiski peaksite olema valmis ka selleks, et väikeste loomade suhtes võivad selle koera jahiinstinktid käivituda.

Hooldamine

Need koerad vajavad regulaarset hooldust, sealhulgas karvahooldust, et eemaldada surnud karvad ja hoida karvkate tervena. Samuti on oluline pöörata tähelepanu küünte lõikamisele ja kõrvade puhastamisele. Igapäevased jalutuskäigud ja mänguaeg on hädavajalikud, et tagada nende füüsiline ja vaimne heaolu.

Eesti hagijad kui jahikoerad vajavad aktiivsust. Neid tuleb jalutada metsas ja mere ääres, andes neile võimaluse näidata oma instinkte. Samas on oluline jälgida, et lemmikloom ei kahjustaks teisi loomi.

Tõu eripära tõttu võib neil koertel olla raske jalutada rihma otsas. Siiski on omanike ülesanne õpetada neile nii seda oskust kui ka põhikäsklusi. Tänu sellele ei teki teil oma lemmikuga kunagi mingeid raskusi.

Toitumine

Eesti hagijas vajab tasakaalustatud toitumist, mis vastab tema energia- ja tervisevajadustele. On oluline jälgida nende kaalu ja toitumist, et vältida ülekaalulisust. Kvaliteetne koeratoit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, on nende tervisele kasulik.

Kutsikad

Eesti hagijate emased jõuavad suguküpsuse vanuseni tavaliselt umbes kahe aasta vanuselt. Ühes pesakonnas sünnib keskmiselt 4-6 kutsikat. On oluline tagada, et kutsikad saaksid õigeaegselt vaktsineeritud ja nad saaksid vajaliku sotsialiseerimise ja algkoolituse.