Afganistani hurt

Afganistani hurt on üks maailma vanimaid koeratõuge, kelle juured ulatuvad sajandite taha. Teda tuntakse oma elegantse välimuse ja kiire jooksuvõime poolest, mis tegi temast hinnatud jahikoera. Tänapäeval on ta populaarne kaaslane ja näitusekoer. Afganistani hurta kutsika keskmine hind Euroopa turul on 1000–3000 eurot.

Tõu ajalugu

Afganistani hurta ajalugu ulatub tuhandete aastate taha, kus teda kasutati peamiselt jahikoerana Afganistani mägises maastikus. Tõug on tihedalt seotud teiste Kesk-Aasia hagijatega, nagu Tazy ja Saluki, kelle esivanemad on pärit samast piirkonnast. Afganistani hurt oli kohalike hõimude jaoks oluline tööloom, kes pidi jahtima kiiresti liikuvaid saakloomi karmides tingimustes.

Tõug jõudis Euroopasse 19. sajandi lõpus Briti ohvitseride kaudu, kes tõid koeri Indiast ja Afganistanist Inglismaale. 1907. aastal toodi Indiast Inglismaale koer nimega Zardin, kes sai tõu varaseks standardiks. Esimene ametlik tõustandard koostati 1912. aastal, kuid Esimene maailmasõda katkestas aretustegevuse.

Pärast Esimest maailmasõda tõi Afganistani hurtade tõu populaarsuse kasvu kaasa Bell-Murray ja Ghazni liinide segunemine. Need koerad toodi 1920. aastatel Šotimaale ja Inglismaale. Bell-Murray liini koerad olid vähem karvased ja pärit stepialadelt, samal ajal kui Ghazni liini koerad olid tiheda karvaga ja pärit mägialadelt. 1948. aastal kehtestati tõu tänapäevane standard, mis on kasutusel tänaseni.

Välimuse kirjeldus

Afganistani hurt on graatsilise välimusega keskmise suurusega koer. Teda iseloomustab pikk, siidine karv, mis võib olla erinevates värvitoonides nagu kuldne, hõbedane, must ja hall. Pea on pikk ja kitsas, silmad on mandlikujulised ja tumedad, andes koerale väljendusrikka ja intelligentse ilme. Koera saba on pikk, hoidudes kergelt kaardununa üle seljaosa. Afganistani hurta välimus on nii eksootiline kui ka majesteetlik.

Suurus, kaal ja eluiga

Terviseprobleemid

Afganistani hurtadel esineb mõningaid terviseprobleeme, millest levinumad on allergiad, vähk ja puusaliigese düsplaasia. Nagu teised hagijad, on ka Afganistani hurt  tundlik anesteesia suhtes, kuna tema keharasva protsent on madal . Lisaks on tõug altid haruldasele seisundile nimega chylothorax, mis põhjustab vedeliku kogunemist rindkeresse ja võib viia kopsude torsioonini. See haigus on tõule ohtlik ja vajab kiiret kirurgilist sekkumist.

Tõul esineb ka südameprobleeme nagu dilateerunud kardiomüopaatia, mis on isastel koeradel sagedasem kui emastel. Lisaks võivad esineda silmaprobleemid, sealhulgas progresseeruv võrkkesta atroofia ja katarakt, mis võivad aja jooksul põhjustada nägemise kaotust.

Iseloom

Afganistani hurt on iseseisev, väärikas ja veidi tasakaalukas loom. Kuigi ta on  lojaalne ja armastav oma pereliikmete vastu , võib ta võõraste suhtes olla distantsilt. See tõug on tuntud oma tugeva jahiinstinkti ja iseseisva mõtlemise poolest, mistõttu võib ta olla kangekaelne ja mitte alati alluda käsklustele. Afganistani hurta peetakse tihti tõuks, kes vajab kogenud omaniku käe all kindlat, kuid rahulikku ja kannatlikku juhendamist.

Samas on afganistani hurt väga  õrn ja tundlik koer, kes hindab rahu ja vaikust . Talle ei meeldi karm kohtlemine ning ta reageerib paremini positiivsele tugevdusmeetodile. Kui koer on hästi sotsialiseeritud ja treenitud, võib ta olla suurepärane kaaslane.

Käitumine laste ja teiste loomadega

Afganistani hurt suhtub  lastega kannatlikult, kuid vajab siiski järelevalvet , eriti väikeste lastega, kuna tema suurus ja energilisus võivad kogemata põhjustada kukkumisi. Ta eelistab rahulikku keskkonda, mistõttu võivad liiga lärmakad ja energilised lapsed koera ärritada. Teiste loomadega suhtlemine sõltub peamiselt koera varajasest sotsialiseerimisest.

Afganistani hurda tugev jahiinstinkt tähendab, et ta võib jahtida väiksemaid loomi, eriti kasse või küülikuid. Seetõttu on oluline varajane sotsialiseerimine ja käitumise jälgimine, kui koer viibib väiksemate loomade läheduses. Kui aga koer kasvab üles koos teiste lemmikloomadega, võib ta nendega hästi läbi saada.

Hooldusharjumused

Afganistani hurda hooldamine nõuab pühendumist, eriti tema pika ja siidise karva tõttu, mis vajab regulaarset kammimist. Koera karv võib kergesti sassi minna, seega on soovitatav seda harjata vähemalt paar korda nädalas. Näitusekoerad vajavad sagedamini hooldust ja vannitamist.

Lisaks vajab Afganistani hurt igapäevaseid jalutuskäike ja füüsilist aktiivsust, et hoida teda tervena ja vaimselt stimuleerituna. Pikad jalutuskäigud või jooksud on ideaalsed, kuna see tõug on kiire ja naudib vabadust. Samuti on oluline kontrollida regulaarselt koera kõrvu, hambaid ja küüsi, et vältida terviseprobleeme.

Toitumine

Afganistani hurt vajab kvaliteetset ja tasakaalustatud toitu, mis sisaldab piisavalt valke ja rasvu, et toetada tema aktiivset elustiili. Kuivtoit, mis on spetsiaalselt kohandatud keskmise suurusega aktiivsetele tõugudele, sobib Afganistani hurdale hästi. Samas võib koerale pakkuda ka märgtoitu või toortoitu, kuid seda tuleks teha vastavalt veterinaari soovitustele.

Kuna tõul on tundlik seedesüsteem, on oluline jälgida, et koer saaks kvaliteetset ja seedimisele kergesti omastatavat toitu. Samuti tuleks vältida ületoitmist, sest tõu elegants on seotud tema õige kehakaaluga.

Kutsikad

Afganistani hurda emased saavad suguküpseks tavaliselt 12–18 kuu vanuselt. Pesakonnas sünnib keskmiselt 6–8 kutsikat. Kutsikad on sündides sageli vähekarvalised, kuid nende karv hakkab kasvama ja tihedamaks muutuma paari esimese elukuu jooksul. Afganistani hurda kutsikad vajavad varajast sotsialiseerimist, et harjuda inimeste ja teiste loomadega.