Äärdeilterjer

Äärdeilterjer on keskmist kasvu terjer, mis on tuntud oma energilisuse ja vastupidavuse poolest. Tõug on loodud töökoeraks, kuid tänu oma sõbralikkusele ja intelligentsusele on ta saanud populaarseks ka lemmikloomana. Äärdeilterjer sobib aktiivsetele inimestele, kes otsivad seltsilist, kellel on rõõmsameelne ja elav iseloom. Äärdeilterjer kutsika keskmine hind Euroopa turul on umbes 1000–1500 eurot.

Äärdeilterjeri tõu  ajalugu

Äärdeilterjer sai alguse 19. sajandi keskel Inglismaal, täpsemalt Yorkshires asuva Aire’i jõe ääres. Kohalikud jahimehed vajasid koera, kes oleks võimeline jahtima nii maal kui ka vees, ning seetõttu ristasid nad vanaaegse musta-tan terjeri otterhoundiga. Sellest kombinatsioonist sündis tugev ja julge koer, kes suutis edukalt jahtida väiksemaid saakloomi, nagu koprad ja vees elavad loomad. Äärdeilterjer oli kohandatud oma keskkonna jaoks ning selle oskus jälitada saaki nii maal kui vees tegi ta väga hinnatud jahikoeraks.

Esimene ametlik koertenäitus, kus äärdeilterjerid osalesid, toimus 1864. aastal. Tol ajal tunti seda tõugu mitmete erinevate nimedega, näiteks Bingley terjer või Waterside terjer, mis viitasid tema päritolule ja oskustele. 1879. aastal otsustasid koerakasvatajad aga võtta kasutusele tõu lõpliku nime – äärdeilterjer, mis kinnitati Inglise Kennelliidu poolt 1886. aastal. Samal ajal loodi ka tõustandard, mis määras kindlaks koera välimuse ja iseloomuomadused.

Äärdeilterjer saavutas kiiresti populaarsuse tänu oma mitmekülgsetele oskustele. Lisaks jahipidamisele oli ta suurepärane farmi ja kodu valvur. Tõugu hakati hindama mitte ainult kohalike jahimeeste seas, vaid ka laiemalt, sealhulgas ameeriklaste hulgas. Esimene äärdeilterjer jõudis Ameerikasse 1880. aastal ning võitis kohe koertenäitusel auhindu. Tõu suurus ja võimekus tegid temast hinnatud kaaslase ka väljaspool Inglismaad.

Esimese maailmasõja ajal oli äärdeilterjer sõjas olulises rollis. Neid kasutati sõnumitoojatena ning nad olid võimelised kandma sõnumeid läbi raskete ja ohtlike tingimuste, isegi vaenlase tule all. Samuti töötasid nad Punase Risti teenistuses, aidates leida haavatud sõdureid lahinguväljal. Äärdeilterjerite julgus ja vastupidavus tegid neist sõjaajal kangelased ning nende populaarsus tõusis märgatavalt pärast sõja lõppu.

Äärdeilterjeri populaarsus kasvas 20. sajandi alguses ka Ameerikas. Mitmed USA presidendid, sealhulgas Theodore Roosevelt ja Warren Harding, pidasid äärdeilterjereid oma kodudes. See lisas tõule veelgi prestiiži ning tegi neist armastatud pereloomad, keda hinnatakse tänaseni. Tänu oma energiale ja sõbralikkusele on äärdeilterjer tänapäeval tuntud eelkõige kui aktiivne ja lojaalne kaaslane.

Just fakt!
Äärdeilterjerit tunnustas ametlikult Suurbritannia Kennelliit 19. sajandi keskpaigas. Ameerika Kennelliit lisas tõu oma registrisse 1888. aastatel, aidates kaasa selle populaarsusele väljaspool Euroopat. Tõustandard loodi 19. sajandi lõpus, kui terjerite tööomadusi hakati rohkem väärtustama. 

Välimuse kirjeldus ja tõustandar

Äärdeilterjer on väikese kuni keskmise suurusega koer, kellel on kompaktne kehaehitus ja tihe karv. Karvkate on jäme ja lühike, kaitstes koera halva ilma eest. Silmad on tavaliselt tumepruunid ja mandlikujulised. Äärdeilterjeri saba on keskmise pikkusega, kergelt ülespoole hoitud, andes koerale uhke ja tasakaalustatud ilme. Tõustandard rõhutab nende koerte tugevust ja jõulisust, mistõttu on nad tõhusad töökoerad.

Suurus, kaal ja eluiga

Äärdeilterjerid on kompaktsed ja jõulised koerad, kellel on hea vastupidavus. Allolevas tabelis on esitatud koerte suuruse ja kaalu andmed:

Sugu Kaal Pikkus
Emane 18-20 kg 56-59 cm
Isane 23-29 kg  58-61 cm
Eluiga 11-12 aastat

Haigused ja tervis

Äärdeilterjer on üldiselt terve koeratõug, kuid neil võib esineda mõningaid pärilikke haigusi. Kõige tavalisemad terviseprobleemid on puusaliigese düsplaasia ja progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA). Omanikel on soovitatav teha koerale regulaarsed tervisekontrollid, sealhulgas silmade ja liigeste testid, et ennetada võimalikke terviseprobleeme. Kutsikate ostmisel on oluline küsida kasvatajalt vanemate terviseuuringute tulemusi.

Iseloom

Äärdeilterjer on energiline ja julge koer, kellel on  väga elav iseloom . Tõu esindajad on  intelligentsed ja kergesti koolitatavad , kuid neil võib esineda isepäisust. Nad vajavad järjekindlat ja kannatlikku koolitamist. Positiivsete omaduste hulka kuuluvad lojaalsus ja pühendumus oma perele. Negatiivse külje pealt võib neil olla kalduvus haukumisele ja territoriaalsusele, mis tähendab, et varajane sotsialiseerimine on äärmiselt oluline.

Äärdeilterjeri eriomadused

Käitumine laste ja teiste loomadega

Äärdeilterjer on  üldiselt lastega hästi läbi saav koer . Nad on mängulised ja naudivad lastega ajaveetmist, kuid tuleb jälgida, et väiksemad lapsed kohtleksid koera lugupidavalt. Selle tõu koerad võivad teiste loomadega käituda varieeruvalt. Nõuetekohase sotsialiseerimise korral saavad nad hästi läbi teiste koerte ja isegi kassidega, kuid nende terjeri instinkt võib põhjustada probleeme väiksemate loomadega.

Hooldamine

Äärdeilterjer vajab regulaarset hooldust, et hoida tema karvkate korras ja tervena. Karva tuleks harjata vähemalt kord nädalas, et eemaldada surnud karvad ja vältida pusade teket. Samuti on oluline jälgida küünte lõikamist ja kõrvade puhastamist. Päevased jalutuskäigud peaksid kestma vähemalt tund aega, et koer saaks piisavalt liikumist ja vaimset stimuleerimist.

Toitumine

Äärdeilterjer vajab kvaliteetset ja tasakaalustatud toitu, mis vastab tema energiavajadustele. Täiskasvanud koera toit peaks sisaldama piisavas koguses valku ja rasva, et toetada tema aktiivset elustiili. Kutsikad ja noored koerad vajavad spetsiaalset toitu, mis soodustab nende kasvu ja arengut. Omanikud peaksid jälgima, et koer ei läheks ülekaaluliseks, sest see võib mõjutada tema tervist.

Kutsikad

Äärdeilterjerid saavad suguküpseks umbes 8–12 kuu vanuselt. Pesakonnas sünnib tavaliselt 9 kutsikat. Kutsikate eest hoolitsemine nõuab erilist tähelepanu, et tagada nende tervislik areng ja korralik sotsialiseerimine. Kutsikad peaksid saama vaktsineeritud ja veterinaarset järelvalvet, enne kui nad uutesse kodudesse lähevad.

Vaata lisaks