Koerte stereliseerimine

Steriliseerimine on koerte tervise ja heaolu jaoks oluline protseduur. Sellega reguleeritakse loomade arvu ja välditakse soovimatu tiinuse tekkimise võimalust. Selles artiklis käsitleme, miks steriliseerida koeri, millises vanuses seda teha, steriliseerimise meetodeid, erinevusi isaste ja emaste koerte steriliseerimises, võimalikke tüsistusi ning taastumisprotsessi.

Miks koera steriliseerida?

Steriliseerimine, nii isaste kui ka emaste koerte puhul, on oluline samm, mis pakub mitmeid tervise- ja käitumuslikke eeliseid. See aitab mitte ainult vähendada soovimatute kutsikate sündi, vaid toob kaasa ka järgmised kasud:

• Väldib soovimatuid järglasi: steriliseerimine on kõige tõhusam viis vähendada hulkuvate ja varjupaikadesse sattuvate loomade arvu. See aitab vältida soovimatuid rasedusi ja kutsikate sündi, mis omakorda vähendab loomade hülgamist.
• Terviseriskide vähendamine: emaste koerte puhul vähendab steriliseerimine emaka- ja munasarjavähi riski, samuti väheneb rinnavähi esinemissagedus, eriti kui protseduur tehakse enne esimest jooksuaega. Isastel koertel vähendab steriliseerimine eesnäärme haiguste ja teatud tüüpi vähkide riski.
• Parandab käitumist: steriliseerimine võib aidata vähendada soovimatuid käitumisviise, nagu agressiivsus, territooriumi märgistamine urineerimisega ja põgenemiskatsed, eriti jooksuajal. Samuti vähendab see soovi paarituda, mis omakorda vähendab võimalust, et koer põgeneb ja satub õnnetusse.
• Eluea pikendamine: uuringud on näidanud, et steriliseeritud koerad elavad kauem kui steriliseerimata koerad. See on osaliselt seotud vähenenud riskiga haigestuda mitmetesse tõsistesse haigustesse.

Kokkuvõttes on koera steriliseerimine kasulik nii looma individuaalsele tervisele kui ka ühiskonnale laiemalt, aidates vähendada hüljatud ja varjupaikades elavate loomade arvu.

Millises vanuses koera steriliseerida?

Kõige parem on  steriliseerida koera enne tema esimest jooksu, kuid mitte hiljem kui kolmanda jooksu  ajal emastel ja enne puberteeti isastel koertel. Siis on erinevate kasvajate tekkerisk oluliselt väiksem. Optimaalne vanus steriliseerimiseks on 6-8 kuud.

Samas ei ole soovitatav steriliseerida alla 6 kuu vanuseid ja üle 10 aasta vanuseid koeri. Selles vanuses on koertel raske taluda narkoosi ja parem on hoiduda protseduurist. Steriliseerimisel tuleb eelkõige arvestada looma üldist seisundit.

Koera steriliseerimise meetodid

Steriliseerimine hõlmab emastel koertel munasarjade ja emaka eemaldamist ning isastel koertel munandite eemaldamist. Kaasaegsed meetodid on minimaalselt invasiivsed, vähendades operatsioonijärgseid riske. Allpool on kirjeldatud peamisi steriliseerimise meetodeid nii isastele kui ka emastele koertele.

Isaste koerte steriliseerimine: kastreerimine

• Traditsiooniline kastreerimine: see on kõige levinum meetod, kus kirurg teeb lõike munandikotti ja eemaldab mõlemad munandid. See protseduur takistab sperma tootmist ja vähendab testosterooni taset, mis omakorda vähendab mitmeid käitumis- ja terviseprobleeme.
• Skrotektoomia: sarnaneb traditsioonilisele kastreerimisele, kuid sel juhul eemaldatakse lisaks munanditele ka munandikott. See meetod võib olla eelistatud esteetilistel põhjustel või teatud meditsiinilistel tingimustel.

Emaste koerte steriliseerimine

• Ovariohüsterektoomia: See on kõige tavalisem steriliseerimismeetod emastel koertel, kus eemaldatakse nii munasarjad kui ka emakas. See protseduur kõrvaldab riski munasarja- ja emakavähile, samuti vähendab see rinnavähi riski, kui see tehakse enne esimest jooksuaega.
• Ovariotoomia: Selles protseduuris eemaldatakse ainult munasarjad, jättes emaka paika. Kuigi see meetod on Euroopas laialdasem, on see USA-s vähem levinud. Ovariotoomia vähendab endiselt rinnavähi riski, kuid jätab alles väikese riski emakahaigusteks.

Minimaalselt invasiivsed meetodid

Tänapäeval on saadaval ka minimaalselt invasiivsed meetodid, nagu  laparoskoopiline steriliseerimine . Need protseduurid kasutavad väiksemaid lõikeid ja kaamera abil juhitud instrumente, mis võimaldavad kiiremat taastumist ja vähendavad komplikatsioonide riski.

Iga meetodi valik sõltub koera individuaalsetest vajadustest, tervislikust seisundist ja omaniku eelistustest. Oluline on arutada võimalusi veterinaararstiga, kes saab soovitada parimat lähenemist konkreetse koera jaoks. Steriliseerimine on oluline otsus, mis mõjutab oluliselt koera tervist ja käitumist.

Steriliseerimise võimalikud tüsistused

Kuigi koerte steriliseerimine on üldiselt turvaline ja rutiinne protseduur, kaasnevad sellega nagu igasuguse kirurgilise sekkumisega teatud riskid ja võimalikud tüsistused. Teadlikkus nendest riskidest aitab omanikel paremini ette valmistuda ja vajadusel kiirelt tegutseda.

• Anesteesiaga seotud riskid: nagu iga operatsiooni puhul, kus kasutatakse üldnarkoosi, on ka steriliseerimisel riskid, mis on seotud anesteesiaga. Need riskid hõlmavad reaktsioone anesteesiale, hingamisprobleeme ja harvadel juhtudel isegi surma. Riski suurus sõltub koera vanusest, tõust ja üldisest tervislikust seisundist.
• Operatsioonijärgne infektsioon: kirurgiline sekkumine, isegi kui see on tehtud steriilsetes tingimustes, võib põhjustada infektsioone. Selle vältimiseks on oluline järgida loomaarsti antud juhiseid, sealhulgas haava korralikku hooldamist ja võimalikku antibiootikumide kasutamist.
• Verejooks: operatsiooni ajal või pärast seda võib esineda verejooksu. Kuigi see on harv, on oluline jälgida koera operatsioonijärgselt, et tagada verejooksu puudumine või selle kiire avastamine.
• Haava probleemid: mõnedel koertel võib tekkida haava paranemisega probleeme, näiteks haava mitteparanemine, õmbluste lahtitulek või isegi haava lakkumine, mis võib viia infektsiooni või haava paranemise hilinemiseni.
• Allergilised reaktsioonid: mõnel koeral võib tekkida allergiline reaktsioon õmblusmaterjalile või antiseptikumidele, mida kasutatakse operatsiooni ajal.
• Käitumuslikud muutused: mõned koerad võivad pärast steriliseerimist kogeda käitumuslikke muutusi. Kuigi enamasti on need muutused positiivsed (näiteks vähem agressiivsust või rändlustungi), võivad mõned koerad muutuda apaatseks või näidata muutusi söögiisus.
• Pikaajalised terviseprobleemid: on tõendeid, et steriliseerimine võib mõnel juhul suurendada teatud terviseprobleemide riski, nagu liigeste probleemid ja teatud tüüpi vähid, eriti kui protseduur tehakse väga noores eas.

Enamikul juhtudel on  steriliseerimise eelised oluliselt suuremad kui sellega kaasnevad riskid . Siiski on oluline olla teadlik võimalikest tüsistustest ja arutada neid enne protseduuri oma veterinaararstiga. Pärast operatsiooni tuleb hoolikalt jälgida koera taastumist ja järgida kõiki veterinaararsti antud juhiseid.

Koera eest hoolitsemine pärast steriliseerimist

Steriliseerimisjärgne periood on koera jaoks ülioluline taastumise aeg. Õige hooldus ja tähelepanu aitavad tagada kiire ja komplikatsioonideta taastumise. Järgnevalt on mõned olulised sammud, mida tuleks järgida:

• Rahulik ja mugav keskkond: taga, et koeral oleks vaikne, mugav ja soe koht, kus ta saab pärast operatsiooni rahulikult puhata. Välti valju müra ja liigset aktiivsust, mis võivad looma ärritada või stressi tekitada.
• Jälgi haava ja tervist: kontrolli regulaarselt operatsioonihaava punetuse, turse, tühjenemise või verejooksu suhtes. Välti haava lakkumist või närimist, vajadusel kasuta kaitsekraed. Samuti jälgi koera üldist käitumist, et tuvastada võimalikud terviseprobleemid nagu letargia, isutus või oksendamine.
• Järgi loomaarsti juhtnööre: veterinaar annab spetsiifilisi juhiseid haava hooldamise, valuvaigistite ja võimalike antibiootikumide kohta. Oluline on neid juhiseid täpselt järgida.
• Välti füüsilist aktiivsust: hoida oma koera rahulikuna ja piirake aktiivset mängu ja treeninguid vähemalt nädal aega pärast operatsiooni. Pikemad jalutuskäigud ja hüppamine võivad haava paranemist aeglustada või põhjustada verejooksu.
• Toitumine ja joomine: esimesel päeval pärast operatsiooni võib koer olla uimane ja tal võib olla vähenenud isu. Paku väiksemaid toidukoguseid ja veendu, et värske vesi oleks alati saadaval.
• Kontrolli koera kehatemperatuuri: kui märkad, et su koer käitub tavapärasest erinevalt või kui haav näib olevat põletikuline, võib olla vajalik kontrollida looma kehatemperatuuri. Palavik võib viidata infektsioonile.
• Välti vanni: välti oma koera pesemist või vannitamist seni, kuni haav on täielikult paranenud, et vältida nakkusohtu.
• Järelkontroll: vii oma koer planeeritud järelkontrolli, et veterinaar saaks haava paranemist kontrollida ja eemaldada õmblused, kui see on vajalik.

Koera steriliseerimine ja taastumine

Taastumine pärast steriliseerimist kestab tavaliselt paar päeva kuni nädal. Oluline on jälgida koera käitumist, pakkuda talle rahulikku keskkonda ja järgida veterinaari antud juhiseid.

Koerte steriliseerimise hinnad

Koerte steriliseerimine pole odav protseduur. Maksumus Eesti loomakliinikutes varieerub sõltuvalt kliinikust ja sellega seotud teenustest 210 kuni 400 eurot. Soovitame lasta oma lemmikloom steriliseerida kliinikus, kus ta käib regulaarselt kontrollimas.