Koer kakab tuppa

On üsna levinud, et mõni koer tunneb end õues ebamugavalt ja otsustab kasutada toa nurka oma tualetina. Kui see juhtub, on see omaniku jaoks ebameeldiv ja sageli arusaamatu olukord. Olgu põhjuseks stress, tervisemure või harjumuste puudumine – probleemile tuleb kiiresti lahendus leida.

Miks koer kakab tuppa?

Koera toas kakamise põhjuseid võib olla mitu. Mõned koerad teevad seda pahatahtlikult, kuid sageli on põhjus peidus terviseprobleemides või kasvatuses. Näiteks võib stress, üksindus või ootamatu elumuutus põhjustada koeral kodus oma vajadusi rahuldada.

Teatud tõud, näiteks väiksemad koerad nagu chihuahua või maltese, on rohkem altid toas häda tegema. See tuleneb osaliselt nende harjumustest ja ka sellest, et nad ei tunne õues alati end turvaliselt. Kui aga probleem on püsiv, võib see viidata tõsisematele tervisemuredele, nagu seedetrakti häired või vanadusega seotud tervisehädad.

Kui koer kakab tuppa pidevalt

Kui koer teeb oma häda tuppa regulaarselt, üritab ta sageli omaniku tähelepanu saada. See võib olla signaal, et  koer tunneb end hüljatuna või vajab rohkem liikumist ja tähelepanu . Omanik peaks hoolikalt jälgima, millistes olukordades see juhtub, et paremini mõista koera käitumist.

Oluline on analüüsida ka koera elustiili – kas tal on piisavalt võimalusi õues käia või kas toitumine võib mängida rolli? Näiteks võib vale toitumine põhjustada sagedasemat vajadust häda teha, mida koer ei suuda väljas oodata.

Mida teha, kui koer kakab tuppa?

Kui koer on toas häda teinud, on oluline jääda rahulikuks. Karistamine võib olukorda ainult halvendada, tekitades koeras veelgi suuremat stressi. Esimese sammuna tuleks puhastada koht põhjalikult, et vältida lõhna jäämist, mis võib koera innustada samasse kohta tagasi tulema.

Lisaks tuleks muuta koera õue viimine regulaarseks ja meeldivaks tegevuseks. Positiivne tugevdamine, näiteks maiuste või kiitusega premeerimine, aitab koeral mõista, et õues häda tegemine on soovitud käitumine.

Kuidas õpetada koera tuppa mitte kakama?

Koera õpetamine, et ta teeks oma häda ainult õues, nõuab järjepidevust, kannatlikkust ja õiget lähenemist. Oluline on mõista, et koer ei tee seda pahatahtlikult, vaid sageli harjumuste või arusaamatuse tõttu. Alljärgnevalt leiate samm-sammult juhendi, kuidas aidata oma lemmikul õppida õigeid käitumisharjumusi:

• Looge kindel rutiin. Viige koer õue alati kindlatel kellaaegadel – kohe pärast ärkamist, söömist ja enne magamaminekut. Koer õpib kiiresti aru saama, millal on tema jaoks tualetiajad.
• Valige õige koht. Leidke oma koera jaoks õues kindel koht, kus ta saab regulaarselt häda teha. Tuttav lõhn samas kohas julgustab koera sinna tagasi pöörduma ja kinnistab käitumise.
• Premeerige head käitumist. Kui koer teeb oma häda õues, kiitke teda kohe ja andke talle maiuspala. Positiivne tugevdamine aitab koeral mõista, et ta tegi midagi õigesti.
• Jälgige koera signaale. Koerad annavad märku, kui neil on häda – nad võivad ringi liikuda, nuuskida või rahutult käituda. Pöörake nendele signaalidele tähelepanu ja viige koer kohe õue.
• Puhastage tuppa tehtud häda põhjalikult. Kui koer teeb oma häda tuppa, puhastage see kiiresti ja põhjalikult. Lõhna eemaldamine on oluline, sest vastasel juhul võib koer sama kohta uuesti kasutada.
• Piirake juurdepääsu probleemsetele aladele. Kui koer kipub alati kindlatesse kohtadesse häda tegema, sulgege nendele aladele juurdepääs. Kasutage lapseväravaid või uksi, et koer ei saaks sinna minna.
• Kasutage treeningtualette ajutiselt. Kui koeral pole võimalik õue minna, võite kasutada spetsiaalseid koerte tualette või mähkmeid. See aitab hoida kodu puhtana, kuni õige harjumus on kinnistunud.
• Ärge karistage. Karistamine võib tekitada koeras hirmu ja suurendada stressi, mis halvendab olukorda. Keskenduge positiivsetele lahendustele ja ärge kasutage füüsilist karistust ega häält tõstmist.
• Pikad jalutuskäigud ja mänguaeg. Aktiivsed jalutuskäigud ja mängimine aitavad koeral lõõgastuda ja parandavad tema üldist heaolu. Kui koer tunneb end õues mugavalt, suureneb tõenäosus, et ta teeb häda seal.
• Konsulteerige spetsialistiga. Kui probleem püsib hoolimata pingutustest, võib abi saada professionaalselt koeratreenerilt või loomaarstilt. Nad oskavad hinnata käitumise taga olevaid sügavamaid põhjuseid ja pakkuda kohandatud lahendusi.