Borderkolli

Borderkolli tõug on teadaolevalt üks kõige intelligentsemaid ja energilisemaid koeratõuge. Terav mõistus, uskumatu töövõime ja hea tervis teevad neist paljudele inimestele ahvatleva valiku. Euroopa turul on borderkolli kutsika keskmine hind vahemikus 800–1200 eurot. See koer sobib kõige paremini aktiivsele inimesele või perele, kes elab maal või suure õuealaga eramus, kus on rohkelt ruumi koera jaoks joosta ja mängida.

Borderkolli ajalugu

Borderkolli ajalugu on sama vana kui koerte kasutamine lambakarjade juhtimiseks – see ulatub tuhandete aastate taha. Tõu nimi “border collie” viitab selle päritolule Šotimaa ja Inglismaa piirialadel, kus neid koeri kasutati algselt karjakoertena. Varasemad borderkollid võisid oma välimuselt üksteisest märkimisväärselt erineda, kuid neil oli ühine efektiivne töövõime ja arukus, mis muutis need lambakarjade juhtimisel hindamatuks.

Borderkolli tõu esindajate tõuaretuse algus ulatub tagasi 19. sajandi Suurbritanniasse. Tõu areng sai olulise tõuke 1893. aastal, kui borderkolli esindaja nimega Old Hemp, kes on tunnistatud tõu asutajaks – näitas oma oskusi lambakarjade juhtimisel. Old Hempi suurepärane töövõime, rahulik iseloom ja oskus teiste koertega koostööd teha avaldasid nii lambakarjaseid kui ka koerakasvatajaid, ja ta sai paljude tulevaste põlvkondade isa.

20. sajandi alguseks oli borderkolli tõug kujunenud oma praegusele vormile sarnaseks, kuid ametlik tõustandard koostati alles sajandi keskel. Esimesed selle tõu lambakoerad registreeris James Reid 1915. aastal. Tõustandardi loomise käigus muutusid olulisemaks ka välimusele esitatavad nõuded.

Ameerika Kennelklubi (AKC) tunnustas borderkolli tõuna 1995. aastal. Sellest ajast peale on tõug saavutanud laialdase populaarsuse nii töökoertena kui ka lemmikloomadena. Borderkollid on tänaseks päevaks tuntud oma erakordse intelligentsuse ja suurepärase töövõime poolest ning neid kasutatakse laialdaselt mitmesugustel eesmärkidel, alates lambakarjade juhtimisest kuni agility, otsingu- ja päästetööde ning isegi filmirollideni.

Borderkolli välimus ja tõustandardid

Borderkolli keha on sümmeetriline ja harmooniline, kuid mitte liiga massiivne. Pea on hästi proportsioneeritud ja koon on üsna kitsas. Käpad on tugevad ja tööks sobivad. Saba on mõõdukalt pikk, ulatudes hääletult koonuni.

Selle tõu koerte karvkate võib olla lühike või keskmise pikkusega, sõltuvalt individuaalsetest geneetilistest omadustest. Värvid varieeruvad mustast, pruunist ja punasest kuni merle, trikoloor ja isegi valgeni. Silmade kuju on kergelt mandlikujuline ja värvus varieerub tumesinist kuni tumepruunini.

Suurus, kaal ja eeldatav eluiga

Borderkolli keskmine suurus jääb tavaliselt vahemikku 46-56 cm turjakõrguseni, kaal ulatub 12-20 kg. Selle koera eeldatav eluiga on 12-15 aastat, kuid mõned isendid võivad elada ka kauem.

Tervis ja haigused

Borderkollid on üldiselt tervislikud ja vastupidavad koerad, kuid nagu kõigil tõugudel, on neil ka mõned tõugudele iseloomulikud tervisehädad. Näiteks võivad nad olla geneetiliselt eelsoodumusega puusa- ja küünarliigese düsplaasiale, kollie silmahaigusele, progresseeruvat neeruatroofiale, kurtusele, epilepsiale ja mõnedele neuroloogilistele haigustele. Õnneks on need haigused haruldased ja esinevad enamasti vanemas eas.

Borderkolli iseloom

Borderkollid on tuntud oma intelligentse, uudishimuliku ja tööka iseloomu poolest. Nad on  lojaalsed omanikule, neile meeldib töötada ja neil on suurepärane keskendumisvõime .

Nad on üldiselt väga kiired õppima ja neil on suur soov meeldida oma peremehele. Nende intelligentsuse tase on üks kõrgemaid koeratõugude seas, mis tähendab, et nad vajavad palju vaimset stimulatsiooni ja füüsilist tegevust.

Borderkolli lastega ja teiste loomadega

Borderkollid  sobivad hästi lastega peredesse, kui neid õigesti sotsialiseerida . Nad on ka üldiselt sõbralikud teiste koerte ja lemmikloomadega, kuid võivad näidata valvsust võõraste suhtes. Borderkolli valib tavaliselt peremeheks inimese, kes pakub talle kõige rohkem tegevust ja stimulatsiooni.

Borderkolli hooldamine

Karvkatte hooldamiseks peaks borderkolli karva harjama vähemalt kord nädalas, selleks et vältida matistumist ja hoida karvkatte tervislikku seisundit. Koera peaks vannitama vastavalt vajadusele, kuid mitte liiga sageli, et vältida naha loomuliku õli eemaldamist. Küünte lõikamine ja hammaste puhastamine peaksid toimuma regulaarselt.

Borderkolli aktiivsus vajab regulaarset jalutamist, vähemalt kaks korda päevas. Lisaks peaksid nad saama piisavalt aega vabalt joosta ja mängida, kuna see aitab neil oma energiat kulutada.

Toitumine

Borderkolli päevane toidukogus sõltub koera suurusest, vanusest, aktiivsusest ja tervisest, kuid keskmiselt võib see olla 2-3 tassi kvaliteetset koeratoitu. Koera toitumine peaks olema tasakaalustatud ja sisaldama piisavalt proteiine, rasvu ja süsivesikuid.

Borderkolli kutsikad

Borderkolli kutsikad saavad suguküpseks umbes kuue kuni üheksa kuu vanuselt, kuid esimest korda ei tohiks nad enne 18-24 kuud vanust sünnitada. Pesakonnas on tavaliselt 4-8 kutsikat. Kutsikate treenimist ja sotsialiseerimist tuleks alustada juba varakult, et arendada neis häid käitumisharjumusi.