Norrbotteni spits
Norrbotteni spits on pärit Põhja-Rootsi ja Soome aladelt, kus see tõug on aastasadu aidanud inimestel ellu jääda karmides tingimustes. Tuntud oma hea tervise ja mitmekülgsuse poolest, on see tõug tänapäeval hinnatud nii perekoerana kui ka jahikaaslasena. Norrbotteni spitsi kutsika keskmine hind Euroopa turul on umbes 1500–2000 eurot.
Tõu ajalugu
Norrbotteni spitsi esivanemateks peetakse põhjamaiseid väiksemaid jahikoeri, kes elasid arktilises taigas ja okasmetsades juba eelajaloolistel aegadel. Arheoloogilised leiud viitavad, et need koerad jõudsid Lääne-Skandinaaviasse koos ränduritega, kes asustasid piirkonna mitu sajandit enne meie ajaarvamist. Need jahikoerad aitasid inimesi väikekiskjate, näiteks nugiste, sooblite ja kärpide, ning muude loomade jahtimisel.
Skandinaavia tõugude seas tõusis Norrbotteni spits esile 19. sajandil, kui Rootsi spetsialistid klassifitseerisid erinevaid koeratõuge. Selle tõu paigutati kolmandale kohale, kuigi samasse gruppi arvati ka Gröönimaa koer ja samojeed. Hoolimata tõu rollist jahikoerana, hakkas selle populaarsus vähenema, kuna elustiil muutus ja linnastumine tõi kaasa uued jahi- ja töömeetodid.
Tõug jõudis väljasuremise äärele 20. sajandi alguses. Norrbotteni spitse leidus ainult üksikutes kaugemates Rootsi külades, kus nad säilitasid oma traditsioonilise rolli jahikoertena. 1911. aastal määratleti ideaalse põhjamaise jahikoera tunnused ning Norrbotteni spits vastas nendele kriteeriumidele. Sellest hoolimata jäi tõu taastamise algatus tagasihoidlikuks, kuna tõu peamine kasvupiirkond Tornedalen asus Rootsi ja Soome piiril, kus kohalik murre raskendas suhtlust.
Eelmise sajandi keskpaigaks peeti Norrbotteni spitsi ametlikult väljasurnuks, ja see eemaldati Rootsi Kennelliidu registrist. Olukord muutus 1950. aastatel, kui metsamees Stig Önerfelt avastas Pajala piirkonnas jahimeeste seas koeri, kellel olid selged Norrbotteni spitsi tunnused. Selle leidude põhjal alustati tõu taastamist ja aretust.
Aasta 1967 tõi kaasa olulise edasimineku, kui Piteå linnas korraldatud tõunäitusel esitleti 36 Norrbotteni spitsi. See sündmus kinnitas tõu elujõulisust ja tõi kaasa uue standardi registreerimise. Rahvusvaheline koerteföderatsioon FCI tunnustas tõugu 1968. aastal, paigutades selle spitside ja primitiivsete tõugude gruppi. Tänapäeval on Norrbotteni spitsi arvukus tagasihoidlik, kuid tõu entusiastid on taganud selle säilimise Põhjamaades ja kaugemalgi.
Välimuse kirjeldus ja tõustandardid
Norrbotteni spits on keskmise suurusega koer, kelle välimust iseloomustab kergelt kandiline keha ja tugev lihaseline raam. Tõustandardite järgi on selle koera karv lühike kuni keskmise pikkusega, tihe ja aluskihiga, mis kaitseb külma eest. Silmad on keskmise suurusega ja mandlikujulised, värvus varieerub tumepruunist pruunini. Saba on kõrge asetusega, sageli rõngas või poolrõngas, toetudes seljale.
Suurus, kaal ja eluiga
| SUGU | KAAL | KÕRGUS |
|---|---|---|
| EMANE | 11–15 kg | 38–42 cm |
| ISANE | 13–17 kg | 42–46 cm |
| ELUIGA | 12–15 aastat | |
Haigused ja tervis
Norrbotteni spitsid on üldiselt väga tervislik tõug, kellel ei ole suuri geneetilisi terviseprobleeme. Siiski tuleks pöörata tähelepanu liigeste tervisele, kuna mõnedel isenditel võib esineda puusaliigese düsplaasiat. Soovitatavad tervisetestid hõlmavad puusade röntgenuuringut ja silmade tervisekontrolli.
Iseloom
Selle tõu koerad on energilised, julged ja intelligentsed. Norrbotteni spits on väga lojaalne ja pühendunud oma perele , samas võib ta olla uute inimestega alguses veidi ettevaatlik. Tõu positiivsed omadused hõlmavad suurt õpivõimet ja sõltumatust, kuid negatiivseks võib pidada vajadust piisava füüsilise ja vaimse stimulatsiooni järele.
Käitumine laste ja teiste loomadega
Tõu esindajad sobivad hästi peredesse, kus on lapsi , kuna nad on mänguhimulised ja sõbralikud. Nad saavad tavaliselt hästi läbi ka teiste koertega, eriti kui neid varakult sotsialiseeritakse. Väikeloomade puhul tuleks olla ettevaatlik, sest nende jahtiinstinkt võib vahel üle võtta.
Hooldamine
Norrbotteni spitsi hooldamine on lihtne ja sobib hästi ka vähem kogenud koeraomanikule . Nende tihe kahekordne karvkate vajab iganädalast harjamist, et eemaldada mustus ja lahtised karvad. Kõrvade kontrollimine ja vajadusel puhastamine aitab ennetada nakkusi, samuti on oluline regulaarselt lõigata küüsi ja puhastada hambaid.
See tõug on energiline ja vajab igapäevast liikumist, sealhulgas pikki jalutuskäike ja aktiivseid mänge. Füüsiline aktiivsus aitab hoida koera terve ja rahulolevana ning ennetada käitumisprobleeme. Piisav koormus on vajalik ka koera vaimse heaolu tagamiseks.
Norrbotteni spitsi toitmiseks sobib kvaliteetne ja tasakaalustatud toit, mis vastab koera vanusele ja aktiivsustasemele. Ülekaalu vältimiseks tuleb jälgida toidukoguseid ning tagada alati värske joogivee olemasolu. Regulaarne hooldus ja tasakaalustatud eluviis tagavad koera hea tervise ja pika eluea.
Toitumine
Norrbotteni spits vajab tasakaalustatud ja kvaliteetset toitu, mis vastab tema energiavajadustele. Soovitatav on anda neile toit, mis sisaldab piisavalt valku ja rasvhappeid, et toetada nende aktiivsust ja karva tervist. Toidukorrad tuleks jagada kaheks osaks, vältimaks ülekaalu tekkimist.
Kutsikad
Norrbotteni spitsid saavad suguküpseks tavaliselt 12–18 kuu vanuselt. Pesakonnas sünnib keskmiselt 4–6 kutsikat, kuigi pesakonna suurus võib varieeruda. Kutsikate sotsialiseerimine ja varajane koolitus on hädavajalikud, et neist kasvaksid tasakaalukad ja hästi käituvad täiskasvanud koerad.